Ajalugu

Tallinna–Leningradi maantee Kuusalu lähistel, 1948. Allikas: Eesti Ajaloomuuseum SA / Wikimedia Commons. Avalik omand.

Kuusalu aleviku lood ja pärand

Kuusalu lugu ulatub üle kaheksa sajandi

Kuusalu on paik, kus kohtuvad pikk ajalugu, tugev kogukond ja ajas muutuv alevikuruum. See leht koondab lugusid, pilte ja meenutusi Kuusalu kujunemisest.

Lehe faktid ja fotode andmed on kontrollitud allikate põhjal; viited leiad lehe lõpust.

Ajajoon

Olulisemad hetked Kuusalu kujunemisloos.

  1. u 1220

    Kuusalu kihelkond

    Eesti Keele Instituudi andmetel moodustati Kuusalu kihelkond Harjumaal umbes 1220. aastal.

    Eesti Keele Instituut
  2. 1241

    Kusala

    Kuusalu nime varaseim EKI loendis toodud kirjakuju on Kusala 1241. aastast.

    Eesti Keele Instituut
  3. 13. saj lõpp

    Laurentsiuse kirik

    Kiriku vanimad osad pärinevad 13. sajandi lõpust. Rajamist seostatakse Gotlandi Roma kloostri tsistertslastega.

    EELK Kuusalu Laurentsiuse kogudus
  4. 1837–1863

    Eduard Ahrens

    Kuusalu pastorina töötas eesti keele grammatika autor ja kirjaviisi uuendaja Eduard Ahrens.

    Eesti Keele Instituut

Paigad, mälestused ja lood

Ajalugu elab edasi paikades, pärimuses ja inimeste mälestustes.

Algus ja kujunemine

Kuusalu on ajalooliselt olnud oluline paik Põhja-Eestis. Siinne kirik, teedevõrk, külad ja kogukondlik elu on kujundanud piirkonna nägu läbi sajandite.

Aleviku kujunemine on olnud seotud nii kiriku, kohaliku elu, hariduse, ettevõtluse kui ka piirkonda läbivate ühendusteedega.

Kirik ja kogukond

Kuusalu kirik on olnud läbi aegade oluline maamärk ja kogukonna keskpunkt. Selle ümber on koondunud nii vaimne, kultuuriline kui ka igapäevane elu.

Kiriku ümbrus, tiik ja ajaloolised hooned moodustavad tänaseni ühe Kuusalu kõige äratuntavama ja väärtuslikuma piirkonna.

Kuusalu Laurentsiuse kirik on üks Põhja-Eesti vanemaid kivikirikuid. Kiriku ümbrus, kalmistu, allikad ja lähedased ajaloolised hooned moodustavad tänaseni aleviku olulise pärandikihi.

19. sajandil Kuusalus pastorina töötanud Eduard Ahrensi keelekäsitlus aitas kujundada tänapäevase eesti kirjaviisi aluseid. Nii ulatub Kuusalu mõju kohaliku ajaloo piiridest märksa kaugemale.

Paigad, millel on mälu

Lauritsakivi, seitsmeharuline mänd, kirik, palvemaja ja kalmistu kannavad eri ajastute pärimust. Nende juures kohtuvad dokumenteeritud ajalugu ja kohalikud lood.

Mälestused ja lood

Kuusalu ajalugu ei koosne ainult aastaarvudest ja hoonetest, vaid ka inimeste lugudest. Iga foto, mälestus ja kirjeldus aitab paremini mõista, kuidas alevik on ajas muutunud.

Ajalooline Kuusalu kaardil

Vaata aleviku olulisi paiku ja nende paiknemist.

Ava suur kaart